Juta Asuja: kuidas saada noori inseneeriasse?

Noorte karjäärivalikud ei sünni vaakumis. Sageli ei langetata valikuid teadlikult, vaid need kujunevad välja juhuslike mõjutuste põhjal: õpetaja, kes süstis usku, sõber; kes andis soovituse – või ühiskondlik kuvand, mis tõotas “turvalist” tulevikku. Kui tahame, et rohkem noori valiks inseneeria, tuleb mõista, mis nende otsuseid tegelikult mõjutab.

Millest noored lähtuvad?

Noorte seas valitseb laialt levinud arusaam, et kui tahta saada ettevõtjaks ja edukaks, tuleks õppida ärikorraldust või majandust. Tõsi, taoliste õpingute kaudu omandatakse teadmised, kuidas äri toimib ja kuidas seda juhtida – kuid sageli jääb puudu ideest, millest oma äri üldse üles ehitada.

Inseneeria seevastu viib õppija pidevalt kokku reaalsete probleemidega – olgu selleks materjalide kestlikkus, energiatõhusus, nutikad süsteemid või tehnoloogilised kitsaskohad. Nendes valdkondades õpitakse nägema maailma kui parandamist ootavat süsteemi. Inseneeria pole pelgalt tehniline valdkond – sellest võib ka saada praktiline tee ettevõtluseni.

Inseneeria viib õppija pidevalt kokku reaalsete probleemidega – olgu selleks materjalide kestlikkus, energiatõhusus, nutikad süsteemid või tehnoloogilised kitsaskohad. Nendes valdkondades õpitakse nägema maailma kui parandamist ootavat süsteemi.

2023. aasta tuleviku tegijate uuring näitab, et noorte erialavalikuid mõjutavad sageli isiklikud kontaktid, kogemused ja info kättesaadavus. Väga harva tehakse valikuid selgelt ja teadlikult – eriti inseneeria puhul, mis võib varasema kokkupuute puudumisel jääda nähtamatuks. Sihtasutuse Archimedes poolt läbi viidud koolilõpetajate uuring viitab samale: erialasid eelistatakse valida siis, kui neist on ühiskonnas palju juttu, kui valdkond tundub “oma ja tuttav”.

Kas loogiline või emotsionaalne valik?

Eurograduate (Euroopa Komisjoni algatatud projekt, mis keskendub kõrghariduse lõpetanute jälgimisele) tehtud uuringu andmed aitavad mõista, kuivõrd erinevad kaalutlused võivad valdkondi mõjutada. Näiteks:

• IKT-vilistlaste jaoks olid kõige olulisemad põhjused hea palk tulevikus (93%) ja töö leidmise võimalused (90%).
• Ärinduse ja halduse õppijate puhul oli väga määravaks eriala maine (72%).
• Humanitaaria ja kunstide valdkonnas mängis suurt rolli varasem kogemus ja oskused (75%).

See näitab, et noored ei vali ainult südame järgi – valik sõltub tugevalt ühiskondlikest tähendustest, infost ja nähtavusest. Just siin jääb inseneeria tihti tähelepanuta: valdkond pole sama nähtav, turvaline ja tasuv nagu IKT, ega nõnda romantiseeritud nagu disain või äri. Kõrgkoolidel ja kutsekoolidel ongi sel juhul vaja luua inseneeriast teadlik kuvand ja pakkuda võimalust erialaga kokku puutuda.

Tüdrukud ja nähtamatu klaaslagi

Kui rääkida nähtavusest, ei saa mööda minna soolise tasakaalu küsimusest inseneerias ja IKT-s. Kantar Emori uuring “Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s” (2023) toob välja, et:

• Tüdrukute reaalainete ja IKT-alane kirjaoskus on poistega samaväärne või neist paremgi, kuid tüdrukute valdkonna-alane enesekindlus ja eneseseostus on madalam.
• Tüdrukute püsima jäämisel mängivad suur rolli valdkonna kultuur, õpetamisstiil ja eeskujud.
• Sooline segregatsioon on kõige tugevam just IKT- ja inseneeria valdkonnas – alates haridusest kuni tööturu tippudeni.

Kui soovime, et rohkem tüdrukuid valiks inseneeria või IKT, peame looma keskkonna, mis annab selge sõnumi: see valdkond on ka nende jaoks. Vaja on laiemat toetuspinda – alates koolist ja õppekultuurist kuni ühiskondliku suhtumise ja nähtavate eeskujudeni –, mis aitab tüdrukutel end inseneeria maailmas ette kujutada.

Tüdrukute vähene esindatus ei tulene oskuste puudumisest, vaid sageli sellest, et ühiskondlikus kuvandis ei peegeldu piisava jõuga vastu tõsiasi, mille kohaselt sobivad need valdkonnad suurepäraselt ka naistele. Mida rohkem on nähtavaid naisinsenere, disainereid ja arendajaid, seda suurem on tõenäosus, et tüdruk näeb selles valdkonnas tegutsemas iseennastki.

Tüdrukute vähene esindatus ei tulene oskuste puudumisest, vaid sageli sellest, et ühiskondlikus kuvandis ei peegeldu piisava jõuga vastu tõsiasi, mille kohaselt sobivad need valdkonnad suurepäraselt ka naistele.

Millised on homsed tööriistad?

“Future of Jobs 2025” raporti järgi läheb tulevikutöös vaja järgmisi oskusi: loovat probleemilahendust, analüütilist mõtlemist, tehnilist kirjaoskust, iseseisvat õppimist ja koostöövalmidust. Neist ei saa kasu ainult insenerid – nimetatud oskused kuuluvad iga töötaja põhivahendite hulka.

Just inseneeria ja tehnoloogiaalane õpe pakub keskkonda, milles neid oskusi päriselt harjutada. Mitte PowerPointi esitlustel, vaid prototüüpides, meeskonna tööd juhtides, katsetades ja läbi kukkudes.

Mida saavad teha ühiskond ja haridus?

• Süsteemne koostöö. Kui iga kool või ülikool seisab ainult oma õppekava eest, jääb pilt killustatuks. Noortele tuleb anda terviklik arusaam – vastus küsimusele, milles seisneb inseneeria olemus ja olulisus. Siin saab TalTech olla vedur, kuigi mitte sugugi ainus.
• Päris kogemus enne valikut. Kontakt valdkonnaga peab tekkima varakult: töötubade, projektide, külalistundide, vilistlaste lugude kaudu. Just praktiline kogemus kasvatab enesekindlust ja seotust. Ülikoolil on muude tegevuste kõrval sageli raske eeltööks aega leida, ent kui sellest sõltub küsimus, millise tasemega on tudengid, kellega kolme, viie või kümne aasta pärast tööd saab teha, siis on oluline aegsasti panustada!
• Soolise tasakaalu teadlik toetamine. Selleks, et tüdrukud ennast rohkem teostaksid, on vaja aega ja julgustust. Siinkohal ei saa üle ega ümber mentorlusest, eeskujudest ja sihipärasest kommunikatsioonist.

Noored ei vali “valesti”. Nad valivad selle põhjal, mida näevad ja tajuvad ning nähtu-tajutu põhjal seostavad. Meie ülesanne on luua rohkem selliseid olukordi, mis aitavad muuta inseneeria arusaadavaks ja vajalikuks, ning mis annavad valdkonnale oma hääle. Sest kui noor satub vastamisi teda kõnetava probleemiga, leiab ta ka viisi, kuidas probleem lahendada. Aga taolise olukorra tekkeks peame me kõik aitama tal suunata pilku õigesse kohta.

Meie ülesanne on luua rohkem selliseid olukordi, mis aitavad muuta inseneeria arusaadavaks ja vajalikuks, ning mis annavad valdkonnale oma hääle.