Tehnika, tootmine ja töötlemine

Meretehnika insener on see, kes projekteerib ja arendab laevu, ujuvkonstruktsioone ning mereenergeetika süsteeme. Tundes meretööstust laiemalt, on ta ekspert nii uusehituse kui ka laevade ümberehituste alal. Selleks on tal põhjalikud teadmised ujuvkonstruktsioonide disainist, ehitusest ja materjalidest ning ta suudab lahendada rohepöörde väljakutseid, nagu säästlikest materjalidest merekonstruktsioonide arendamine, laevade ümberehitus kliimaneutraalsete kütuste jaoks või ujuvate tuulikute ehitus merre.

Mereressursside insener on laia silmaringiga spetsialist, kes mõistab meres toimuvaid protsesse ja sektorite vahelist dünaamikat, lisaks tegeleb merekeskkonna kui tervikliku ökosüsteemi ning seotud valdkondade ressursside tõhusa ja jätkusuutliku majandamisega. Selleks peab omama põhjalikke teadmisi merekeskkonnast ja erinevatest tehnoloogiatest, aga ka rohelisest ettevõtlusest, ringmajandusest, innovatsioonist, säästlikest materjalidest ning taastuvenergeetikast.

Inseneri roll hõlmab merest toorme või andmete kogumist ning jätkusuutlikku töötlemist ja rakendamist erinevates sektorites, nt toiduaine-, farmaatsia-, kosmeetika-, energia tootmine, materjalide arendamine või olukorra seire ja monitooring. Lisaks töötab ta kaasaegseid tehnoloogiad kasutades välja meetodid, mis võimaldavad ressursse (merekarbid, vetikad, energia) tõhusalt ja keskkonnasõbralikult kasutada. Mereressursside insener loob uuenduslikke lahendusi ja arendab tehnoloogiaid, mis toetavad ühiskonna tasakaalustatud ja turvalist arengut ning aitavad säilitada heas seisundis merd ka tulevastele põlvedele.

Jätkusuutliku sinimajandusega seotud töökohti leidub taastuvenergia, kalanduse, vesiviljeluse, meretranspordi ja -tehnoloogia, mere keskkonnahoiu ja rannikuturismiga seotud sektorites. Võimalikud töökohad on tootmisinsener, tootedisainer, süsteemiarhitekt, tootmis- või keskastmejuht sinimajanduse valdkonna ettevõtetes või ka spetsialist riiklikes ametiasutustes nagu ministeeriumid ja nende allorganisatsioonid. Lisaks ootavad põnevad väljakutsed vetikate, maimude ja merekarpide kasvatamises, jäätmevabas tootmises, innovaatiliste püügivahendite arendamises, uute elupaikade ja mere ökosüsteemi tasakaalu taastamises, uute materjalide ja tehnoloogiate, meretranspordi ja kaitsetööstusega seotud ettevõtetes; ehk hoopis teaduslikud või tootearendusega seotud rakenduslikud uuringud tootearenduslaborites, juhtimis- ja katsekeskustes ning seirejaamades.

Sinimajanduse tehnoloogiate õpe on suurepärane võimalus võtta vastu väljakutse maailma muutmiseks, anda isiklik panus merekeskkonnaga seotud sektorite jätkusuutlikumasse arendamisse ja kasutamisse ning olla üks targa mere kujundajatest ja ülesehitajatest.

Vahimehaanik on laeva masinaruumi vastutav spetsialist, kes tegutseb oma vahetuses diiselgeneraatorite, peamasinate ja abimehhanismide hoolduse, seadistamise ja rikete ennetamise kallal. Töötamine toimub sageli vahetustes ning nõuab tugevat füüsilist vastupidavust, meretingimuste taluvust ja meeskonnatöö oskust. Vahimehaanikule on oluline täita kehtestatud protseduure ja tehnilise dokumentatsiooni nõudeid, tagamaks laeva tehniliste süsteemide turvalisus ja töökindlus. Laevamehaaniku, vahimehhaaniku, vahimotoristi, laevaelektriku eriala lõpetajal ootab vastavalt spetsialiseerumisele positsioon mehaanikuna või elektrimehaanikuna. Õpinguid saab edukalt jätkata Tallinna Tehnikaülikoolis mehhatroonika erialal.

Merenduse erialal on võimalik omandada laialdasemad teadmised ning asuda tööle merenduse valdkonna juhtivatel positsioonidel. Näiteks on Eesti Mereakadeemias magistriõppes võimalik valida kahe õppesuuna vahel: spetsialiseeruda meretranspordi juhtimisele (meretranspordi juht) või laevade tehnilisele spetsifikatsioonile (laevatehnik).