Enamik meie igapäevaelus kasutatavaid materjale, sealhulgas kütused, ravimid, toiduained ja olmekemikaalid, on tänapäeval vähemal või suuremal määral seotud keemiatööstusega. Keemiatehnoloogia on üldistatult öeldes keemia- ja tehnikateadmiste rakendamine selleks, et tööstuslikult toota kõike seda, ilma milleta ei saa eksisteerida 21. sajandi ühiskond – kütuseid, toidukonservante, nanomaterjale, polümeere, nüüdisaegseid ehitusmaterjale, ravimeid jne.
Keemiainsener kavandab ja rakendab keemiatehnoloogiat, et arendada kütuseid, toiduainetööstust, materjale, ravimeid jms. Tema töö on tihedalt läbi põimitud tootmise ja tööstusega, mille tugi on keemiainseneri tegevus. Maailmas üha enam tähtsustub roheline mõtteviis, mis mängib rolli ka keemiainseneride töös. Rohelised keemiatehnoloogiad aitavad ennetada keskkonna saastamist, sünteesida biolagunevaid aineid või keskkonnahoidlikke materjale. Laiapõhjaline keemiaalane baasharidus koos praktilise erialase ettevalmistusega võimaldab edukalt töötada nii keemiaettevõtetes, uurimislaborites kui ka keemiatooteid arendatavates firmades. [28]
Üks keemiainseneri ameteid on kosmeetikakeemik (cosmetic development chemist), keda vajavad paljud ettevõtted. Nad panustavad näiteks koostise valemite loomisele, toodete analüüsi, kvaliteedi kontrollimisse või orgaanikale spetsialiseerumisse. [5] See amet eeldab keemiainseneri spetsialiseerumist kosmeetikatoodete arendamisele. Kui arvestada ilukaupade turu laiaulatuslikkust, on tegu maailma mastaabis olulise ja perspektiivika ametiga. Kosmeetikakeemiku ametit ei leia Eestis õpetatavate erialade hulgast.
Samuti on üks keemiainseneride valdkonda kuuluvaid ameteid ravimiarendaja (drug designer), kes koostöös teadlastega töötab välja ja katsetab uusi ravimeid. [5]
Bio- ja keemiatööstuse tehnolooge ja keemiaprotsesside operaatoreid vajavad keemia- ja biotehnoloogiaettevõtted, kus toodetakse puhastusvahendeid, väetisi, ravimeid ja muid keemilisi tooteid; toidu- ja joogitööstused, kus viiakse läbi kvaliteedikontrolli ja laborianalüüse; vee- ja reoveepuhastusjaamad, kus toimub protsesside jälgimine ja vee kvaliteedi hindamine; keskkonnalaborid, kus analüüsitakse proove õhust, veest, mullast ja jäätmetest; uurimis- ja arenduskeskused, kus tegeletakse uute toodete ja tehnoloogiate katsetamisega. Tööstusettevõtetes ja tehastes leiavad nad rakendust erinevates rollides, laborandina tootmis-, keskkonna-, toidu- või teaduslaboris, tehnoloogiliste protsesside operaatorina, hooldustehnikutena tootmisliinide ja seadmete korrashoiu tagamiseks, kvaliteedikontrolli spetsialistidena, kelle ülesanne on kontrollida tooraine ja valmistoodangu vastavust nõuetele.
