Energeetika on teadus ja tehnoloogia valdkond, mis tegeleb energia tootmise, muundamise, edastamise ja kasutamisega.
Elekter on kõikjal meie ümber. Tänapäeval on see nii iseenesestmõistetav, et tavaliselt ei teki isegi mõtet, miks ja kuidas see toimib või mis oleks, kui elektrit poleks. Siiski ei ole meie elu ilma elektrita mitte ainult ebamugav, vaid ei oleks vist enam ka mõeldav.
Elektriinseneri töövaldkond on väga lai ja mitmetahuline. Alates energia muundamistest, saamaks elektrit, soojust, valgust või liikumisenergiat. Pärast seda, kui elekter on valmis saanud, tuleb see ka tarbijateni toimetada. Elektrit jaotatakse elektriliinide ja kaablite abil, kasutades ka suurt hulka eriotstarbelisi seadmeid. Kui elekter jõuab tarbijateni, saab seda hakata kasutama, milleks omakorda on vaja hulka seadmeid, planeerimist, arvestust ja projekteerimist. Ilma kõigi nende komponentide koos toimimiseta, on elektri ohutu ja jätkusuutlik kasutamine võimatu. [22] Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasäästlik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. [23]
Elektriinseneri töövaldkond on väga lai ja mitmetahuline. Alates energia muundamistest, saamaks elektrit, soojust, valgust või liikumisenergiat. Pärast seda, kui elekter on valmis saanud, tuleb see ka tarbijateni toimetada. Elektrit jaotatakse elektriliinide ja kaablite abil, kasutades ka suurt hulka eriotstarbelisi seadmeid. Kui elekter jõuab tarbijateni, saab seda hakata kasutama, milleks omakorda on vaja hulka seadmeid, planeerimist, arvestust ja projekteerimist. Ilma kõigi nende komponentide koos toimimiseta, on elektri ohutu ja jätkusuutlik kasutamine võimatu. [22] Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasäästlik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. [23] Elektriinsener peab oma töös sünteesima ja kasutama teadmisi mitmest valdkonnast. Need on näiteks teadmised mehaanilistest, energia-, tööstus- ja olmesüsteemidest, elektrotehnikast ja elektroonikast, automatiseerimisest ning IT-st. Kuna elektrit kasutatakse nii energeetikas, tööstuses, transpordis, avalikus ruumis kui ka hoonetes ja valdkond areneb väga kiiresti, peavad ka elektriinsenerid selle arenguga kaasa liikuma. [22]
Soojusenergeetikainsener on spetsialist, kes projekteerib, kavandab ja juhib tehnoloogiaid, seadmeid ning protsesse, mida on vaja elektri ja soojuse tootmiseks ning tarnimiseks. Ta rakendab oma teadmisi ja oskusi, et optimeerida süsteemide jõudlust, suurendada energiatõhusust ning vähendada keskkonnamõjusid, pidades silmas jätkusuutlikkuse ja keskkonnakaitse põhimõtteid. Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogias toimuvad kiired ja olulised muutused. Ühelt poolt on need seotud loodusvarade kahanemise ja keskkonnaprobleemide süvenemisega, teisalt keskkonnateadlikkuse kasvuga. [26] Soojusenergeetikainseneri töö mõjutab igaüht nii eraisiku- kui ka ettevõtjana, kes tarbivad soojust ning peavad leidma võimalikult efektiivsed lahendused. Keskkonnanõuete ja pidevalt kasvava keskkonnateadlikkuse tõttu lisandub pidevalt ohtralt ülesandeid muuta loodud lahendused säästlikumaks või luua juba uusi keskkonnasäästlikke lahendusi. Soojusenergeetikainseneri tööpõld on lai ja arenemisvõimalusi palju, tööd leiab energiaettevõtetes, konsultatsioonifirmades, tööstusettevõtetes, uurimis- ja arendusasutustes, valitsusasutustes jpm.
Juht energeetikas kavandab, juhib ja koordineerib elektri ning soojuse tootmist ja tarnimist. Ta töötab enamasti kas ettevõtte juhi, osakonnajuhataja või projektijuhina. Energeetikas töötab 700 juhti ning prognooside kohaselt jääb tulevikus töökohtade arv samaks. Samas on sobivate oskustega töötajaid juba praegu vähem kui tulevikus töökohti. [27] Seega on juhid energeetikas tööturul äärmiselt hinnatud, kuid ameti valik nõuab ka inseneri omadusi ja juhtimisoskust, samuti ka enamasti magistrikraadi. Kindlasti on tegemist tulevikus üha enam rakendust leidva ametiga.
Tuumainsener (nuclear engineer) mõistab tuumaenergia tootmiseks vajalikke protsesse ja tunneb vajalike seadmete ja süsteemide tööpõhimõtteid. Näiteks oskab tuumaenergeetikainsener arvutada reaktori võimsust, reaktorisüdamiku parameetreid ja kiirgusvarjestust. Samuti tunneb tuumainsener tuumatehnoloogiate mitte-energeetikaga seotud rakenduste nagu isotoopide tootmine, materjalide diagnostika ja nukleaarmeditsiin tööpõhimõtteid. Kindlasti teab ja oskab tuumainsener rakendada tuumaohutuse printsiipe ja riskianalüüse, et tagada maksimaalne ohutus keskkonnale ja inimesele nii kiirgusasutuses kui selles väljaspool.
Tuumaenergeetika on kiirelt arenev ja suure potentsiaaliga valdkond. Täna leiab tüüpiline tuumainsener Eestis rakendust eeskätt kiirgusvaldkonnas, riski- ja andmeanalüüsis või muus kõrget teadmiste taset vajavas tehnoloogia vallas. Tulevikus võib tuumainseneril olla võimalus töötada Eestis ka tuumaenergeetika tööstuses. Täna on Eestis võimalik valitud hulka tuumainseneeriaga seotud aineid õppida, kuid hetkel terviklik programm puudub. Samas annavad loodusteaduste programmid Eesti kõrgkoolides hea aluse edukatest õpingute jätkamiseks välismaa ülikoolide tuumainseneeria programmides. Kokkuvõttes tähendab tuumainsener väga paljude oskuste arendamist alates soojusenergeetikast lõpetades kiirguskaitse ja tuumafüüsikaga. Samas läheb näiteks tuumaenergeetikas tarvis väga palju teiste erialade insenere nagu näiteks mehaanikainsener, elektriinsener, keemiainsener, tööstusautomaatika ja IT-insener.
Tuumaenergeetikainsener (nuclear design engineer) arendab tuumaenergia tootmiseks vajalikke protsesse ja seadmeid, näiteks reaktorisüdamikke või kiirgusvarjestusi. Samuti arendab ta tuumamaterjalide tööstuslikku ja meditsiinilist kasutamist ning tagab tuumatöötajate ja avalikkuse ohutuse. [5] Tuumaenergeetika on pidevalt arenev valdkond, mida praegu Eestis veel eraldi ametina õppida ei saa, kuid siinsed õppimisvõimalused loovad eelduse, et liikuda edasi õppima välismaale.
