Milline oli sinu esimene kokkupuude inseneeriaga?
Mulle meeldib inseneeriat nimetada leiutamiseks – kui nii vaadata, olen sellega tegelenud juba peaaegu terve elu. Konkreetsem kokkupuude puhta inseneeriaga tekkis siis, kui alustasime peres põhjalikumalt autospordiga. Ehitasime ise oma auto ning võistlesime sellega, alustades kontseptsiooni väljatöötamisest ja teostamisest kuni hilisema pideva täiustamiseni.
Mis hetkest alates mõistsid, et tahad saada inseneriks?
Gümnaasiumi lõpus arvasin, et tahan saada tarkvarainseneriks ning alustasin õpinguid Tartu Ülikoolis informaatika erialal. Pärast esimest aastat mõistsin, et soovin tegeleda millegi reaalsema ja käegakatsutavamaga, mistõttu otsustasin suuna muuta ja jätkata õpinguid mehaanikainsenerina Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Tagantjärele vaadates võin öelda, et kuigi haridustee pikenes, oli see otsus ainuõige.
Kas inseneeria on täna selline, nagu sa seda enne õpinguid ette kujutasid? Mis on sind kõige rohkem üllatanud?
Inseneeria on palju rohkem arvutipõhine ja teaduslik, kui ma esialgu arvasin, ning see meeldib mulle väga. Samas on üllatav, kui palju otsuseid tehakse siiani lihtsalt varasema kogemuse najal, mitte teaduspõhiselt. Tänapäeva kiire areng tähendab, et isegi eelmisel aastal tehtud õige otsus võib täna enam mitte kehtida. Seetõttu tuleb olla pidevalt avatud uutele teadmistele, kuid samas kriitiline iga otsuse suhtes.
Paljud peavad inseneeriat kuivaks matemaatikaks ja füüsikaks. Mida inseneeria sinu jaoks tähendab?
Minu jaoks on inseneeria loominguline protsess. Matemaatika ja füüsika on lihtsalt tööriistad, mille abil saab ideed reaalsuseks muuta. Õpid tootearendusele lähenemist, oskust küsida iga otsuse juures „miks?“ ning mõistad, et toote taga on meeletu hulk teadlikke valikuid, mitte pelgalt tunnetuslikke otsuseid.
Kui peaksid inseneeriat kirjeldama ühe lausega, siis kuidas sa seda teeksid?
Inseneeria on valdkond, mis ühendab teadmised ja loovuse, et luua reaalseid lahendusi inimeste vajadustele.
Kuidas jõudsid Sauberi F1 tiimi rehviinseneriks? Milline oli tee, mis sind selleni viis?
Kuigi võib tunduda ilus öelda, et unistasin sellest lapsest saadik, siis tegelikult algas tõsisem huvi siis, kui Nõo Reaalgümnaasiumis tutvustas Tudengivormel oma projekti. See tundus mulle äge ja praktiline võimalus päris autospordi sees olla. Alguses õppisin siiski informaatikat, kuid hiljem liitudes Tallinna Tehnikakõrgkooliga, sain võimaluse ka Tudengivormeliga liituda.
Tudengivormelis alustasin rehviinsenerina – täpselt samal ametikohal, millega tegelen ka praegu. Lisaks sellele tegelesin meeskonnas mehaaniliste detailide projekteerimise ja valmistamisega, auto kinemaatika disainimisega, auto üldkontseptsiooni loomise ja virtuaalse mudeli arendamisega, samuti võistlussimulaatori loomise ja auto testimise plaanide koostamise ning seadistamisega. Olin ka üks tiimi sõitjatest võistlustel.
Lisaks olin dünaamika alammeeskonna kapten. See tähendas, et juhtisin ja koordineerisin meie alammeeskonda: jagasin tööülesanded, seadsin vahe- ja lõpptähtajad, jälgisin tööde kvaliteeti ja edasiminekut, korraldasin regulaarseid koosolekuid, lahendasin jooksvaid probleeme ja vastutasin, et kõik meie valdkonna tehnilised lahendused jõuaksid õigeaegselt ja nõutud tasemel valmis.
Tudengivormelis omandatud kogemused ja rahvusvahelised tutvused aitasid luua tee Sauber F1 tiimi. 2024. aasta sügisel võeti minuga ühendust sooviga saada minu CV ning pärast edukat veebipõhist intervjuud pakuti mulle võimalust nendega liituda.
Milline näeb välja sinu tavapärane tööpäev võistluse nädalavahetusel?
Minu võistluseelne ettevalmistus algab tegelikult juba paar nädalat enne võistlust. Esiteks loon statistiliste mudelite põhjal sisendid erinevate rehvisegude ringiaegade, eluea ja kulumise kohta, mille alusel strateegiameeskond koostab eeldatavad võistlusstrateegiad. Sellele järgneb simulatsioonide läbiviimine ning varasemate võistluste analüüsimine. Samuti koostab kogu rehvide osakond põhjaliku dokumendi, mis koondab kogu võistluseks vajaliku teabe rehvide kohta; minu ülesanne on panustada sinna oma vastutusala ulatuses. Näiteks analüüsin, millised kurvid on rehvisäästmiseks kõige kriitilisemad (lähtudes energia ja kurvi läbimise aja suhtest), millist auto staatilist külgkallet ning kokkulahkujooksu soovime rehvi vaatenurgast ja kuidas läheneda soojendusringile.
Võistlusnädalal toimuvad mitmed koosolekud, kus viiakse nii rajaäärsed insenerid kui ka sõitjad kurssi eesootava nädalavahetuse plaanidega. Neljapäeviti kontrollime kogu tehnikat ja raadiosidet ning lõpetame päeva koosolekuga Pirelli inseneriga. Samuti annab rajaäärne insener infot raja asfaldi seisukorra kohta – näiteks mikro- ja makrokaredus, mis võivad olulisel määral mõjutada rehvide käitumist. Vajadusel kohandame selle põhjal oma plaani, mis peab olema valmis enne esimest vabatreeningut.
Reede on tehase rehviinseneri kõige intensiivsem päev. Kahe treeningsessiooni jooksul kogutakse andmeid nii kvalifikatsiooni- kui ka sõidusimulatsioonide kohta. Tuleb kiiresti analüüsida enda ja konkurentide rehvikasutust, soojendusringide lähenemisi ning kulumismustreid, et koostada konkreetne ülevaade ja vajadusel muuta strateegiat teiseks päevaks. Mõnikord, kui treeningud ei kulge planeeritult ja vajalikku infot jääb puudu, tuleb loota konkurentide käitumise põhjal tehtavatele järeldustele või toetuda oma eeltööle ja intuitsioonile.
Laupäeval on kvalifikatsioon, mille algusega lukustatakse auto seadistus vastavalt reeglitele. Sellest hetkest alates keskendume ainult juhiga töötamisele – anname sisendeid rehvisäästmise tasemete kohta, juhime tähelepanu kriitilistele sõidusisenditele ning edastame jooksvalt tagasisidet juhile võistlusinseneri kaudu.
Pühapäeval, võistluspäeval, toimub tihe ja pidev suhtlus võistlusinseneride ja strateegiatiimiga. Strateegid vajavad jooksvalt teavet rehvide seisukorra, prognoositava eluea ja saavutavate ringiaegade kohta, et langetada võistluse käigus õigeid otsuseid. Kuna meie auto kiirus ei ole praegu päris see, mida sooviksime, peame strateegias sageli riskima ja püüdma kohti võita just nutika taktika abil – näiteks luues olukordi, kus konkurendid jäävad üksteise taha nn rongi, samal ajal kui meie saame sõita vabalt ja väiksema kulumisega.
Mis on kõige pingelisem hetk enne starti – ja kuidas sa selleks valmistud?
Minu jaoks ei ole start enne võistlust pingeline, sest kui kogu eeltöö on põhjalikult tehtud ja otsused on andmepõhised, ei ole põhjust muretseda. Meie tiimis usutakse kindlalt, et oluline on teha otsuseid parima saadaoleva info põhjal, isegi kui tagantjärele võib selguda, et need polnud ideaalsed.
Kui suur roll on inseneride otsustel võistluse käigus? Kas oled ise pidanud langetama mõne kiire otsuse, mis mõjutas tulemusi?
F1 on väga tugevalt inseneride sport – ainult juhi oskustest ei piisa. Mina isiklikult pole üksinda kiireid ja otsustavaid käike teinud, kuid olen pidevalt osa tiimist, kus minu analüüs ja sisendid mõjutavad suuremaid strateegilisi otsuseid.
Kui palju mõjutab võistluspäeval tehtavaid otsuseid ilm?
Hea näide ilmastiku mõjust otsustele pärineb kohe selle aasta esimeselt võistluselt Austraalias. Seal olid väga vahelduvad olud – alustasime sõitu vihmarehvidega, seejärel vahetasime slikkrehvidele ning lõpuks pidime taas vihmarehvidele üle minema. Meil oli kasutada mitmeid rajaäärseid allikaid, mis andsid teavet nii ilmastikuolude kui ka raja olukorra kohta. See tähendas, et olime muutustest teadlikud juba enne, kui juhid neid ise roolis tunnetasid või nägid. Tänu kogu sellele lisainformatsioonile suutsime langetada õigel ajal õige otsuse, minna tagasi vihmarehvidele ning tänu sellele lõpetasime sõidu väärtuslikul seitsmendal kohal.
Mis on olnud seni suurim väljakutse sinu töös ja kuidas sa selle lahendasid?
Töös on iga päev uusi väljakutseid., sellepärast mulle ka üldiselt inseneeria meeldib. Iga probleemile lähenen süsteemselt: esmalt mõistan olukorda, seejärel koostan tegevuskava ja liigun samm-sammult lahenduseni. Tänaseks pole olnud olukorda, mida poleks õnnestunud ületada.
Mis teeb heast F1 insenerist tõeliselt hea? On see tehniline taip, otsustuskiirus, loovus – või kõik koos?
Lisaks tehnilisele taiplikkusele on kõige olulisem suhtlemisoskus – suutlikkus oma ideid selgelt väljendada, kaasata teisi ja töötada kogu meeskonnaga ühise eesmärgi nimel. Antud projekt on nii suur, et seda pole võimalik teha väikse arvu inimestega. See kehtib tegelikult kõikjal, mitte ainult F1-s.
Milline on kõige huvitavam või ootamatum insenerilahendus, mida oled oma töös kasutanud või näinud?
Üks huvitavamaid kogemusi on olnud see, kui nägin F1 maailmas lahendusi, millele olime oma Tudengivormeli projektis ise iseseisvalt jõudnud. Meil polnud teadlikku infot, et F1-s tehakse teatud asju sarnaselt – töötasime lihtsalt tudengitena välja lahendusi, mis meie arvates tundusid loogilised ja toimivad. Väga huvitav oli avastada, et mitmed meie ideed kattusid sellega, mida tipptiimid kasutavad – ja mõnikord isegi veel paremini läbi mõeldult, kui F1-s nähtu. See näitab, et hea inseneeria ja loogiline mõtlemine viib tihti sarnaste tulemusteni.
Milline inseneeria-alane saavutus F1 maailmas on sinu arvates kõige erakordsem?
Minu jaoks on kõige erakordsemad just need insenerilahendused, mis on sündinud tänapäeva äärmiselt rangete reeglitega. F1-s on praktiliselt iga detail, mõõde ja lahendus reglementeeritud – väga vähe jääb loovusele vabaks. Sellises keskkonnas suudavad parimad insenerid siiski leida väikeseid nüansse ja halli alasid, kust võtta välja konkurentsieelis. Mulle avaldabki kõige rohkem muljet, kui suudetakse nende kitsaste raamistikuga tingimuste sees välja töötada midagi, mis annab rajal reaalse eelise.
Mida ütleksid noorele, kes ei ole veel kindel, mida tulevikus teha – aga kelles võib peituda insener?
Sageli arvatakse, et inseneeria on lihtsalt kuiv matemaatika ja füüsika, aga tegelikult on see palju enamat. Minu füüsikateadmised polnud gümnaasiumis kindlasti parimate hulgas, kuid siiski olen jõudnud F1-te. See näitab, et inseneeria puhul on kõige olulisem töökus, sihikindlus ja oskus järjekindlalt probleemidele lahendusi otsida. Väga oluline on ka loomulik uudishimu – vajadus küsida pidevalt “miks?” ja soov aru saada, kuidas asjad tegelikult toimivad. Inseneeria annabki vastused nendele küsimustele. Kui sulle meeldiks aru saada peaaegu kõigest, mis sind ümbritseb, siis on inseneeria kindlasti valdkond, kus saad oma küsimustele vastused.
