Skip to main content
  • Uudised
  • Sündmused
  • Ametid
  • Programmi tutvustus
Tagasi

Juta Asuja: missiooniks tuleb võtta, et igal Eesti noorel oleks vähemalt üks teadlik kokkupuude inseneeriaga

Autor: Karit Nurk

Avaldatud: 04.03.2025

7 minutit

Share:

Juta Asuja

 

Inseneride nappus ei puuduta ainult üksikuid ettevõtteid, vaid kogu ühiskonda, mõjutades meie majanduse konkurentsivõimet ja inimeste igapäevaelu kvaliteeti. Seetõttu ei piisa enam ainult probleemi teadvustamisest – vajame laialdast koostööd ja sihipärast tegutsemist. Ühiselt peame looma tingimused, kus igal Eesti noorel on enne eriala valikut vähemalt üks positiivne kokkupuude inseneeria valdkonnaga.

Lähiaastatel jääb Eestis puudu rohkem kui tuhat inseneri

OSKA tööjõu uuringud on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et spetsialiste napib. Täna on Eestis ligikaudu 9500 inseneri, kuid aastaks 2031 vajame neid vähemalt 11 000. Seega jääb lähiaastatel Eestis puudu rohkem kui tuhat inseneri. See on probleem, mis ei lahene iseenesest. Vajame ühiseid jõupingutusi järelkasvu tagamiseks ja valdkonna populariseerimiseks.

Siinjuures mängib olulist rolli hiljuti loodud Inseneriakadeemia koostööalgatus, mis koondab riigi esindajaid, ettevõtjaid, erialaliite ja õppeasutusi ning mille eesmärk on inseneride järelkasvu kindlustamine ja eriala laiem tutvustamine. Esimene samm on tehtud, kuid ainult algatusest ei piisa – vaja on reaalseid tegevusi.

 

Inseneride järelkasv pole ainult ettevõtete mure 

Seni on suurt vastutust inseneride järelkasvu tagamisel kandnud ettevõtted, sest nemad tajuvad inseneride puudust kõige tugevamalt. Kui tehases kallid masinad spetsialistide puuduse tõttu seisavad, läheb ettevõtte juht varem või hiljem ise probleemile lahendust otsima. Taolistest olukordadest ajendatuna on Eestis tänaseks välja kujunenud tegevused, mida ettevõtted järelkasvu saamiseks teevad. Nii antakse muuhulgas välja erinevaid stipendiume, korraldatakse tehaseekskursioone ja praktikaprogramme ning käiakse koolides inseneeria valdkonna erialade võimalusi tutvustamas.  

Kuigi erasektori panus on olnud märkimisväärne, on selge, et inseneride järelkasvu küsimus peab saama ühiskondlikuks vastutuseks. Selleks, et saavutada püsiv mõju, vajame koordineeritud koostööd, kus osalevad nii riik, ettevõtted, haridusasutused kui ka laiem avalikkus. 

 

Enamus inimesi ei tea, mida insener teeb 

Inseneeria kui eriala tutvustamine noortele ei ole lihtne ülesanne. Paljudel täiskasvanutelgi puudub selge arusaam, mida see amet endast kujutab. Insenerid on sageli taustajõud, kelle panust ei märgata, sest me pole ühiskondlikult nende esiletoomist tähtsustanud. Kui peame nimetama Eesti tuntumaid insenere, jääb enamik meist vastuse võlgu. 

 

Selleks, et noored hakkaksid kaaluma inseneeriat kui karjäärivalikut, tuleb valdkonda inimestele lähemale tuua. Peame näitama inseneride töö telgitaguseid ja selgitama, kuidas nende panus meie igapäevaelu kujundab – alates sildadest ja hoonetest kuni kõrgtehnoloogiliste lahendusteni. 

 

  

Missioon: igal noorel on vähemalt üks positiivne kokkupuude inseneeriaga 

See võiks olla kasvõi midagi nii lihtsat nagu osalemine ägedates ja inspireerivates töötubades ja eksperimentides, tehase külastamine või hoopis inseneri töövarjutamine. Ühiskonna jaoks on oluline, et noor teeks teadliku eriala valiku. See ei tähenda, et igast noorest peab sirguma insener, kuid on oluline, et tal oleks võimalus valdkonnaga kokku puutuda, et mõista, kas see võiks talle huvi pakkuda. Läbi praktilise kogemuse on võimalik abstraktne “inseneri” mõiste teisendada käegakatsutavaks tegevuseks ja tulemuseks. Täna jääb taoliste tegevuste vähesuse tõttu inseneeria valikuvõimalusena  sageli veel märkamata. 

 

Uuest aastast alustab Inseneriakadeemia koos partneritega muuhulgas inseneeria päevade korraldamist põhikoolides, järgides Eesti Inseneride Liidu sarnast edukat algatust gümnaasiumides. Üritus on kindlasti üks võimalus esimeseks positiivseks kokkupuuteks inseneeriaga, inspireerides noort kaaluma inseneri elukutset ühe oma karjäärivalikuna. Paneme noored insenermõtlemist praktiseerima, sest katsetamine, eksimine ja õppimine on inseneritöö loomulik osa – ja seda saab teha põnevalt ning innustavalt.  

 

 

Inseneride puuduse lahendamine ei ole kerge ülesanne, kuid koostöös on see saavutatav. Vajame süsteemset lähenemist, mis hõlmab haridusuuendusi, eriala populariseerimist ja ettevõtete aktiivset kaasamist. Ainult nii saame kindlustada, et Eesti insenerid kujundavad ka tulevikus meie ühiskonda ja majandust. 

 

Inseneride järelkasv ei ole pelgalt hariduse või ettevõtluse küsimus – see on ühiskondlik prioriteet. Olgu see meie ühine missioon, et igal Eesti lapsel oleks vaimustav kokkupuude inseneeria valdkonnaga, millest saaks sügavam huvi tehnikateaduste vastu. See on investeering tulevikku, mida ei saa edasi lükata. 

 

Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja inseneride järelkasvu kindlustamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Programmi viib ellu Haridus- ja Noorteamet.  

Eelmine uudis

INTERVJUU ⟩ Aasta noor insener: Eesti on liialt kallite rakettide usku, odavamad lahendused lükatakse kõrvale

  • Majandus
04.03.2025 14 min

Järgmine uudis

AVATUD TEHASED ⟩ Tartumaa tehased avasid uksed õpetajatele

  • Haridus
21.03.2025

INSENEERIA

Ametid Uudised Sündmused

INSENERIAKADEEMIA

Programmi tutvustus Eesti Teadusagentuur

Leht sisaldab Eesti Teadusagentuuri Inseneeriapuu materjale.

Powered by Play & Nope Alliance

2025 © All rights reserved.

Küpsised Privaatsus